Wayne W. Dyer – Intervjuu Lilou Mace | 43:52
- eneseareng, I am, Lilou Mace, tervenemine, vaimsed teejuhid, Wayne W. Dyer
Selles videos:
- See, mida kutsume haigusteks ei ole tegelikult muud kui meie kehad paranemas
- Kui jÔuad KÔrgeima minani, siis hakkad aru saama, et Jumal ei ole sinust vÀljas vaid iga sinu mÔte on Jumala mÔte
- Ei ole olemas eelnevaid elusid, on paralleelsed elud. KÔik toimub korraga.
Intervjuu: Wayne Dyer ja Lilou Mace
Lilou Mace interview with Wayne Dyer
TÔlge videost:
Lilou: Tere mu GC kaasloojad, Lilou siin. Olen siin imelisel Hawaii saarel Mauil. Istun siin koos Wayne Dyeriga. Ma olen nii elevil. SuurepĂ€rane…. Mulle meeldib see Muahhh. Olen seda korduvalt kuulnud, et sul on see imeline Muahhhh.
Wayne: Jah.
Lilou: VĂ€ga lahe. Ma intervjueerisin tĂ€na hommikul sinu tĂŒtar Serenat. See oli vĂ€ga inspireeriv. Ta on kasvanud vĂ€ga vaimses perekonnas. Ta on Ă”nnega koos, et juba nii noorelt Ă”petati selliseid elu pĂ”himĂ”tteid, mille jĂ€rgi peaks kĂ”iki kasvatama.
Mida tunned peale nende kĂ”igi kirjutatud raamatute, tehtud reiside ja kohtutud inimeste…. Mis on sinu jaoks kĂ”ige tĂ€htsamad vÀÀrtused, mida peaksime ĂŒles kasvades teadma?
Wayne: Ma lĂ”petasin just kaks pĂ€eva tagasi raamatu kirjutamise, selle nimi on “TĂ€itunud soovid”. PĂ”hiliselt kujutab see endast ette seda, kus enda elus hetkel olen. Paar aastat tagasi diagnoositi mulle leukeemia ja jĂ€in seda tĂ”esti uskuma. Olen aru saanud, et kĂ”ik haigused meie kehas eelnevad meie energia kehale. Need, mida kutsume haigusteks ei ole tegelikult muud kui meie kehad paranemas.
NĂ€iteks kui ma lĂ”ikaks endale kĂ€tte ja koheselt hakkaks valged verelibled sinna tormama ja tekiks koorik ning kĂ”ik muutuks punaseks. See kĂ”ik nĂ€eks jube vĂ€lja. Kui sa tuleks mujalt ja seda nĂ€eks, siis ĂŒtleks kohe, et lĂ”ikame selle vĂ€lja. Kui tegelikult on see keha viis paraneda. Moodustada koorik, muutuda punaseks jne. KĂ”ik see paistetus jne on paranemise protsess. Ma hakkasin ka leukeemiat nii vaatama. See vĂ”ib olla keha viis reageerida psĂŒhholoogilistele traumadele, mineviku nurjunud suhetest vms. Keha on imeline ja teab, mida ta teeb.
KĂŒsid, mis on need vÀÀrtused…. See mida viimase aastaga kirjutades avastanud olen on see, et me pole ĂŒldsegi need kehad, mida arvame olevat. Olen sellest rÀÀkinud ja sellest on ka palju kirjutatud, aga kui satud sellega silmitsi, siis hakkame aru saama, et meie olemus on midagi palju enamat kui lihtsalt fĂŒĂŒsiline vorm. NĂ€iteks mina siin, istun ilusa naise kĂ”rval ja olen 71 aastane, sina oled nii noor kui oled. Kui ma kĂŒsiksin sinult, kas sina oled enda keha ja kui sina vastaksid, et jah, see olen mina ja see on minu keha. Sellepeale ma kĂŒsiks, et mitmes kehas sa olnud oled? Juba selle elu inkarnatsiooni ajal, alates sellest, kui olid vĂ€ike ja kaalusid 3-4 kg. Oled olnud beebi kehas, teismelise kehas, kahekĂŒmneaastase kehas jne. Kui kĂŒsid, kas need on pĂ€riselt olemas? Muidugi on… Siis ma ĂŒtleks, et too siia. Too sina enda 20 aastane keha ja mina toon enda 20 aastase keha. Toome siia ja vaatame, analĂŒĂŒsime neid. Siis ĂŒtled aga, et ei saa, sest seda enam pole.
Minu spirituaalne Ă”petaja Muktananda Indiast ĂŒtles, kui talt kĂŒsiti, et kas see on pĂ€riselt olemas. Ta ĂŒtles, et: “PĂ€riselt on olemas see, mis kunagi ei muutu.” Seega kui mĂ”elda, kas keha on pĂ€riselt olemas, mĂ”eldes millegile, mis kunagi ei muutu, siis pole see kindlasti keha, ega muu siin fĂŒĂŒsilises maailmas, kĂ”ik mida siin nĂ€eme, kaasa arvatud ookean, puud, see tuba ja diivan, see kĂ”ik muutub. LĂ”puks naaseb see kĂ”ik oma nĂ€htamatusse allikasse.
See kehtib ka meie praeguste kehade kohta. Me ei ole need, keda arvame olevat, oleme see nÀhtamatu olevus, kes alatasa uusi kehasi vÔtab. Ajast, millal minuga siia maha istusid ja ajal kui lÔpetame, oled sa teistsuguses kehas kui alustasime. Meie kehad muutuvad pidevalt. Miljonid ja miljonid rakud on pidevas muutumises.
See on nagu Ă”ppida, et see kes me oleme on palju enamat ja keerulisemat, midagi palju vaimsemat kui lihtsalt fĂŒĂŒsiline keha. Olen alati öelnud, et elu on rohkemat kui surmav haigus, mis levib seksuaalsel teel. See, mis looduslikult ilmneb. Seega, mida leukeemia diagnoosiga avastasin on see, et minus on midagi enamat. See, mis ei allu nime omamisele.
Mul on sellele nimi, aga mina ei andnud seda. Jumal tuli selle nime peale. Seda saab lugeda âTorahstâ. Esimesest viiest Uuest Testamendist. Vaadata kasvĂ”i raamatust “Exodus”. Mooses kĂ”nnib lĂ€bi kĂ”rbe ja kohtub seal pÔÔsaga, mis pĂ”leb ja pĂ”leb, aga ei tuhastu. Iidsete jutustuste jĂ€rgi hakkab pÔÔsas rÀÀkima. Jumal rÀÀgib. Jumal annab Moosesele juhiseid ja rÀÀgib talle: âMine tagasi Iisraeli ja vabasta oma rahvas.â Tema vastab aga jumalale, etâŠ. Ma lĂŒhendan seda. Ta ĂŒtleb Jumalale: “Mida ma ĂŒtlen kui kĂŒsitakse, kes mind saatis” ja ta vastas, et… See on ainuke viide spirituaalses kirjanduses ja see on 1300a eKr. Jumal ĂŒtles Moosesele: âMinu nimi on -olen see, kes olen- ja see jÀÀb minu nimeks ka tulevaste pĂ”lvkondade jaoks.â Olen see, kes olen, see on meie nimi. See on Jumala nimi, see ongi selle nĂ€htamatu nimi, mis meis kĂ”igis on “Mina olen”.
See kuidas kasutame nime “Mina olen” on see, kuidas kasutame Jumala nime. Vana Testamendi “Joeli raamatus” öeldakse, et nĂ”rk inimene ĂŒtleks: “Mina olen tugev”. Jeesus kĂŒsis Jumalaks olemise kohta ja tema ĂŒtles juba enne Abrahami, et: “Mina olen”. Iga tĂ€htis asi, mida Jeesus Vanas Testamendis ĂŒtleb, algab fraasiga “Mina olen”. Mina olen tee, tĂ”de ja valgus. Mina olen taassĂŒnd. Ta ei ĂŒtlenud, et on ristilöömine. Liiga tihti rĂ”hutatakse ristilöömisele ja kannatusele, sellepĂ€rast meil niipalju muresi maailmas ongi. Kristlased keskenduvad pidevalt ristilöömisele, kannatustele, haavadele, ogadele, ristilöömise kannatustele.
MĂ€letan kui minu kaks tĂŒtart kĂ€isid erakooli teises klassis ja ĂŒks tuli koju ning ĂŒtles, et talle ei meeldi kabelis kĂ€ia. Seal ripub surnud mees ja see hĂ€irib teda. See oli nii suur mure, et pidime kooli vahetama, sest kabelis kĂ€imine oli kohustuslik. Ma arvan, et Jeesust peaks kujutama kui ĂŒlestĂ”usu, valgust, lĂ”putut valgust, mis on meis kĂ”igis. Olen seda endas avastanud. Olen ka lĂ”petanud ĂŒtlemise, et olen vĂ€hihaige. Olen hakanud ĂŒtlema hoopis, et mina olen terve, mina olen tĂ€iesti terve, mina olen tervenemas, mina olen rahulolu. Kasutades fraasi “Mina olen”, vĂ€ga ettevaatlikult oma elus.
Uues Testamendis kirjutab, et Jeesus ĂŒtles inimestele, kes teda kividega viskama hakkasid: âMiks te mind kividega viskate? Sest vĂ€idad end olevat inimene ja sa ei ole seda. VĂ€idad, et oled Jumal, kuigi oled inimene.â Sellepeale kĂŒsib ta: “Kas teie seadustes pole mitte kirjas, et ma ĂŒtlesin⊠Teie olete Jumalad. Te kĂ”ik olete jumalad.” Jumal pole midagi, mis on meist vĂ€ljas. Jumal on midagi sĂŒgavat, mis on meis kĂ”igis. Sellest kirjutangi uues raamatus. Kolmas peatĂŒkk nimega “KĂ”rgeim mina.” KĂ”rgem sina tunneb Ă€ra, et sinus on sĂ€de Jumalast. VĂ€ike osake, mida aeg ajalt kĂ”netame.
Kui jĂ”uad KĂ”rgeima minani, siis hakkad aru saama, et Jumal ei ole sinust vĂ€ljas vaid iga sinu mĂ”te on Jumala mĂ”te. Ka praegu siin ruumis. Mina, sina ja mu poeg istub seal, siin on kolm inimest, aga ainult ĂŒks meel. Ăks meel, aga me kĂ”ik kasutame seda. KĂŒsimus on selles, kas me jÀÀme Jumalaga ĂŒhele tasemele. Einsteinilt kĂŒsiti kĂŒsimus kvantfĂŒĂŒsika kohta ja ta vastas: âMinu jaoks on need kĂ”ik detailid. Ma tahan mĂ”elda nagu Jumal.â
Kui kÔik see 2011a. aprillis alguse sai, oli mul imeline kogemus. On olemas mees, kes elab Brasiilias, Abadiùnias.
Lilou: Jaa John of God.
Wayne: John of God. Mul on vÀga hea tuttav Rayna Piskova. Ta on arst, silmakirurg Californias. Ta tahtis, et lÀheks sinna. Ta lendas kohe siia, kui sai teada, et mul on leukeemia ja mind on vÔimalik ravida. Ta teadis, et John of God saab mind ravida. Algselt pidin minema, aga siis saabus aprill ja mul oli raamatu tÀhtaeg. See raamat kirjutas mind, mitte vastupidi, see omas mind. Iga pÀeva lÀksin kirjutamisnurka ja kÔik lausa voolas minust automaatselt vÀlja, olen ka seda varem kogenud, aga mitte nii intensiivselt. Mul ei olnud otsest plaani, aga manifesteerisin seda hingeliselt.
Tundes Ă€ra seda, et sa ei saa seda mida tahad, vaid saad seda, mida sa oled. Saada Jumalaks ja elada öeldes, et: “Mina olen Jumal.” Nagu pĂŒha Paul ĂŒtleb âOmada sama meelt, mida omab Jeesus Kristus.â Kes Jumala kujul ei arvanud, et Jumalaga vĂ”rdne olek on patt. See on Uuest Testamendist, vĂ”tan sealt vĂ€ga paljusi asju.
Seega Reyna lĂ€ks ĂŒksi AbadiĂąnia, Brasiilasse. Ta oli pettunud, et ma ei lĂ€inud, aga tema lĂ€ks ikkagi. Ta lĂ€ks ja kĂŒsis, kas John of God tervendaks mind. Ta nĂ€itas minust nelja pilti, mis olid kĂ”ik tehtud valgetes riietes. Eest ja tagant, igalt kĂŒljelt. Pilte vaadates ĂŒtles John, et ma pean sööma ravitaimi ja jooma pĂŒhavett. Seega Reyna lĂ€ks postijaama ja saatis kĂ”ik taimed ja veed mulle siia, kolme pĂ€evaga jĂ”udsid need kohale. Peale nende tarvitamist tehti minust uued pildid ja ta toimetas need uuesti temale esmaspĂ€eva vĂ”i teisipĂ€eva hommikuks. John ĂŒtles, et operatsioon tehakse neljapĂ€eval, sest tema ei tee operatsiooni. Vaid seda teevad olendid lĂ€bi tema. Suhtusin sellesse kĂ”ike skeptiliselt. See, et keegi teeb mulle 10 000 miili kauguselt operatsiooni ja seda keset ööd. Aga samas olen alati öelnud: “Ole avatud kĂ”igele ja kinni mitte milleski”.
Seega vĂ”tsin selles osa ja mulle tehti operatsioon kell 7 hommikul. Oli 21 aprill. MĂ€letan, sest siis oli mu ema 95a. sĂŒnnipĂ€ev. Ta ĂŒtles, et pĂ€rast operatsiooni mine magama, kanna valget, joo vett, söö ravimtaimi jne. Ei tohtinud teatud asju sĂŒĂŒa jne. Tegin kĂ”ike, mida mul kĂ€sti. Operatsioon lĂ”petati 7:30 ja jĂ€rgmisel hommikul ĂŒtlesin Reynale, et lĂ€hen jalutama ja ujuma. Nii nagu igapĂ€evaselt teinud olen. Ta ĂŒtles, et ma ei saa, et mulle tehti just operatsioon ning pean 24 tundi magama. Ma ĂŒtlesin, et ei saa magama minna, ma just tulin voodist. Ta ĂŒtles, et pean. Mina muidugi eirasin seda ja lĂ€ksin jalutama. Tavaliselt ma jalutan tund kuni poolteist. JĂ”udsin vast 100m kaugusele ja kukkusin kokku. Ma olin lihtsalt nii nĂ”rk. Ma jĂ”udsin vaevu tagasi. LĂ€ksin kohe voodisse tagasi. Kaks minu last oli ka siin. Nad tĂ”id mulle vett ja asju, olin voodis mitte pĂ€ev vaid pea nĂ€dal. Kosusin operatsioonist terve nĂ€dala.
NĂ€dal hiljem eemaldati niiöelda Ă”mblused. Selleks pidi jĂ€llegi valmistuma. Kanna valget, palveta, söö teatud sööke jne. Seekord uskusin juba rohkem, et siin on midagi Jumalikku teoksil. Mees, kes on ravinud 40 aasta jooksul rohkem kui 20 miljonit inimest Brasiilias ja pole kunagi haigust pĂ”denud. Isegi Oprah saatis meeskonna sinna, et teada saada, mis vend see selline on. Sest kui mina ta nime ĂŒtlesin, siis teadsid ka sina, kes ta on. Need olevused sisenevad tema kehasse. Ta ei kasuta tuimestust, ta ei kasuta desifintseeriat, kraabib inimeste silmi, lĂ”ikab lahti inimeste kĂ”hud ja vĂ”tab asju vĂ€lja. Ta teeb neid operatsioone ka distantsilt. Tema ise ei tee tegelikult neid operatsioone. Seda teevad olendid, kes iganes nad ka poleks. MĂ”ned on eelnevalt elanud arstid, mĂ”ned on ka vaimsed teejuhid.
Lilou: Seega avas ta su pÀriselt lahti, mitte ainult vaimsel tasemel?
Wayne: Tema oli Brasiilias ja mina siin Hawaiil. Seega mingit lahti lĂ”ikamist ei toimunud. Kui ma peale operatsiooni Ă€rkasin, siis mu poeg, kes seal istub, vaatas mind ja kĂŒsis, mis mul viga on. Minu silmad olid kriimustatud. Pupillide asemel olid vĂ€ikesed tĂ€pid. KĂ”ige imelisem asi oli see, et ma tundsin endas armastust. Sarnane nagu sina oma tuuriga teed. See tunne pole endiselt Ă€ra lĂ€inud. Ma puutun sellega nĂŒĂŒd pidevalt kokku. See on ka pĂ”hjus, miks seda saadet olin nĂ”us tegema. Sest ma ei tee intervjuusid enam vĂ€ga.
Lilou: Ma ka ei tea kuidas see juhtus. See on puhas ime minu jaoks.
Wayne: Minu tĂŒtar, kellega enne vestlesid. Ătlesin talle, et kindlasti tahab ta ka minuga intervjuud, et ole hea kĂŒsi temalt. See oli selline juhuslik kĂŒsimus. See on selline vĂ€ike juhtum. Inimesed on hakanud jĂ€rjest minu ellu tulema. Minu elust eemaldati kuidagi ego, nagu minema pestud ja see asendati lummava, jumaliku rahuliku olemisega. Minu elus hakkas pihta tervenemine.
Ma loobusin joogast kuskil aastaks, peale leukeemia diagnoosi, öeldi et see on liiga kuum mulle. Ma teen bikram joogat, mis on intensiivne 90 minutit. Ma just tulin sellest, teen seda iga pĂ€ev. Magasin hommikul kella 10-11ni, muutusin vĂ€ga uniseks ja inimesed ĂŒtlesid, et ma ei nĂ€e hea vĂ€lja jne. Peale Ă”mbluste eemaldamist muutus kĂ”ik minu elus. Hakkasin saama sĂ”numeid, ĂŒks hommik sain sĂ”numi, et: âTĂ€na sa jalutama ei lĂ€he, mine tee joogat. NĂŒĂŒd oled terve ja saad joogat teha.â Seega lĂ€ksin jooga stuudiosse, kus polnud aasta kĂ€inud ja tegin joogat. Olen seda nĂŒĂŒd teinud 4-5 korda nĂ€dalas. Tervis aina paraneb ja paraneb. Ărkan nĂŒĂŒd uuesti 4 ajal hommikul. Nii nagu ma vanasti tegin. Mediteerin tund aega ja seejĂ€rel lĂ€hen ja teen heategusi inimestele.
Hiljuti viisin 162 inimest kolme spirituaalsesse kohta, mida nimetatakse “Imelise kogemuseks.” Filmisime seda kĂ”ike ja see tuleb vĂ€lja kuue kuu pĂ€rast, 6 dvd. Pidasin loengu ĂŒlikoolis, PĂŒha Francise kodus, Lourdese Ălikoolis. Seal kus toimus PĂŒhak Bernadettei 1958a. ime, Bosnia ja Hertsegoviinas.
Lilou: Sealt ka sinu mĂŒts…(vihjates Waynei kantud sonile)
Wayne: TĂ€pselt. Sain selle Lourdesest. JĂ”udsime kĂ”ik linna. 162 inimest koos minu poja ja kahe tĂŒtrega. LĂ€ksime CEC-sse (mitte-tulundus organisatsioon). See koht on minu jaoks vĂ€ga ilmeline olnud. Olen seal kĂ€inud kolm korda. See oli minu kolmas kord. Olen tema palvetest ka raamatu kirjutanud. PĂŒha Francis tuli minu ellu vĂ€ga vĂ”imsalt. Nagu tuli ka Lao Tzu. Tema tuli mu ellu, kui kirjutasin raamatu Tao-st ja sellest kuidas elada oma elu. Muutes oma mĂ”tteid ja sellega oma elu. MĂ”lemad ilmusid mu ellu ja see kuidas su elu muutub, kui keegi sinu ellu tuleb. Isegi kui vaatad tagasi sellele vestlusele aastate pĂ€rast, kui seda meenutad ja nĂ€ed, et see on osa mingist kujundist. See ei ole vĂ€ike eraldatud juhtum. Sest kĂ”ik, mis juhtub, juhtub korraga, tulevik ja minevik on vaid illusioon, see on kĂ”ik ĂŒks. Meditatsioon ja unenĂ€od muudavad seda natuke arusaadavamaks. Kohad, kus saad muutuda kellegiks teiseks, olla 7 vĂ”i 80 aastane. RÀÀkida inimestega, kes on surnud jne. Nagu Thoreau ĂŒtles: “Unistades oleme Ă€rkvel.” Seega paar nĂ€dalat tagasi CEC-s, andsin igas linnas loengu ja selles iidses kirikus oli 162 inimest. Kirik oli ehitatud 10-ndal sajandil. Loengu lĂ”pus juhtus minuga midagi, mida pole kunagi juhtunud. See jĂ€i ka filmile. JĂ€in sĂ”natuks. Hakkasin kontrollimatult pobisema. KĂ”ik kuulajad sirutasid kĂ€ed vĂ€lja ja tundus nagu PĂŒha Francies tuli mu kehasse. Tundsin tema kohalolekut nii hĂ€sti ja mĂ”tlesin kĂ”igile nenedele kordadele kui…. Mind ei kasvatatud kristlasena, kasvasin ĂŒlesse lastekodudes ja kasuperedes, ma polnud kunagi ĂŒhes kohas. Olen kĂ”ike seda kogenud, aga mingil pĂ”hjusel see mees, kelle jĂ€rgi on nimetatud San Francisco linn. Kes elas 13-ndal sajandil, pĂŒhendades oma elu Kristuse teadvusele ja selle jĂ€rgi elamisele. Temast sai minu elu oluline osa.
Sain hiljuti kirja ĂŒhelt naiselt, kes kuulis minu loengut Briti Columbias. Ta ĂŒtles, et mind kuulates, kui rÀÀkisin PĂŒha Franciscusest, ta nĂ€gi mind laval moondumas. Mul oli pruun mantel ja muutusin otseses mĂ”ttes PĂŒha Franciscuseks. Tund hiljem, kui rÀÀkisin Lao Tzu-st. Taost ja kui vĂ”imas kĂ”ik see oli. VĂ€ga irooniline, kuidas need inimesed minu ellu erinevatel viisidel ilmusid. Ma pidin rahulikult mĂ”tlema ja pĂŒhendama aastaid oma elust neid Ă”ppides, nendest kirjutades ja elama nende pĂ”himĂ”tete jĂ€rgi. Mingil ajal minu ego arvas, et see on kĂ”ik sellepĂ€rast, et olen eriline. âPealegi olen Wayne Dyer ja olen maailmas tĂ€htis mĂ”juisik.â Hakkasin aru saama, et sellel pole midagi pistmist, et eelmises elus olin need isikud. Ei ole olemas eelnevaid elusid. On paralleelsed elud. KĂ”ik toimub korraga. Kui hakkad ette kujutama soovi tunnet, mida tahad enda ellu.
Sama mida leukeemiaga tegin. See pole lihtsalt vaimne harjutus, kus ĂŒtled âma olen terveâ ja elan selle jĂ€rgi. Pigem hakkad seda kehas tundma. Sa koged ja hakkad seda tunnet ette kujutama, ĂŒkskĂ”ik mis soov see on. Hakkad ette kujutama nagu see oleks juba olemas. Kui teed seda vĂ€ga sĂŒgaval tasemel, nagu laval kĂ”neledes. Ja kui hakkad rÀÀkima millegist, mis ei ole lihtsalt vaimne vaid ka osa sinu elust.
Lilou: Muutud sa selleks.
Wayne: Jah. Sina muutud selleks ja see muutub sinuks. PĂŒha Francis ja sina ei ole enam eraldi. Sina ja Lao Tzu ei ole eraldi, sina ja Jumal ei ole enam erladi. Sa oled ĂŒks, ĂŒks kĂ”igega. See muutub nĂ€htavaks. Piltidel, kus on orbid jne… Teatud inimestel muutub see nĂ€htavaks. Vaimse nĂ€gemusega inimesed nĂ€evad seda koheselt.
Lilou: Kas sellel on mingi protsess vÔi oled teatud olekus, mis lubab selle ilmneda? Sest alati on vÀike vahe meil kui loojatel, kes seda endast vÀlja annavad ja sama ka vastuvÔtmisega. See on peene asi. See mina olemine. Pidev meeldetuletamine, et mina olen terve jne.
Wayne: Jah aga peale teatud aega muutub intellekutaalne harjutus, see kordamine, et mina olen, mina olen, mina olen⊠varsti hakkab Intellektuaalne osa kaduma. Et intellektuaalselt midagi mĂ”ista, pead seda analĂŒĂŒsima. VĂ”tame selle juppideks, mĂ”testame, arutame ja leiame valemi. Seda analĂŒĂŒsimine tĂ€hendabki. KĂŒsime teiste inimeste arvamust ja lĂ€hme uurime internetist, kirjutame sellest ja rÀÀgime ekspertidega jne. Nii hakkame midagi intellektuaalselt mĂ”istma. Et mĂ”ista midagi vaimselt, selleks on ainult ĂŒks viis. Seda teavad vaid vĂ€hesed. Sa pead seda ise kogema. Kogemuse all mĂ”tlen ma âmina olen Jumal kogemust.â Me vĂ”ime seda kirjutada, sellest on juba mitmeid raamatuid. Kui seda aga tundma Ă”pidâŠ. Sa ei ela nii, et tahaks see olla. Jumal ei ela nii, et ma tahaks olla… Ma tahaks terveks saada öeldes, et ma tahaks terveks saada. VĂ”i ma tahaks olla rikas, Ă”nnelik, rahul, tahaks olla tĂ€iuslik, on sama kui öelda, et ma pole. Kui sa oled Jumal siis, kuidas sa saad öelda, et ma ei ole. Kuda saab looja öelda, et ma tahaks olla vĂ”i ma hakkan olema. Sa oled juba seda.
Kogedes seda, kui tĂ”esti sellest aru saad, siis hakkad seda nĂ€gema. Iga vĂ€line sĂ”num, mediteerimine mida koged, iga kogemus, iga inimene keda kohtad. Astud hetkeks tagasi ja saad aru, et see kĂ”ik on osa millegist suuremast, mis seda kĂ”ike siin liigutab. PĂ”hiline on, et sa kujutaksid ette tunnet. Tunne on pĂ”hiline. Intellektuaalselt sa analĂŒĂŒsid seda ja saad aru. Selle tundmine agaâŠ. Sa tunned seda oma kehas. Selles hetkelises kodus, mida su vaim omab. Hetk kui hakkad seda oma kehas tundma.
Soovitan sul vestelda naisega, kelle nimi on Anita Moorjani. Ta kasvas ĂŒlesse Singapuris ja elas Hong Kongis. Tal oli neljanda astme verevĂ€hk, ĂŒle kogu keha. Arvati, et elab veel ĂŒhe pĂ€eva. Tema organid lakkasid töötamast. Tal oli ĂŒle keha 24 kasvajat, mis olid sidruni suurused. KĂ”hus, rinnas, jalgades, peas. Ta oli tĂ€is vĂ€hki. Tal oli see olnud juba neli aastat. Sel Ă”htul, Hong Kongis. 2006 aasta veebruaris, ta suri. Tal oli nii öelda surma lĂ€hedane kogemus. Selles kogemuses öeldi talle, et praegu ei ole tema aeg surra, juhul kui ta seda ei taha. Et ta vĂ”ib minna tagasi oma kehasse. Kui ta lĂ€heb tagasi kehasse, siis peab parandama oma energiakeha. Peab parandama energiakeha, mis ĂŒmbritseb vĂ€hki tema kehas. Peab hakkama seda muutma, seda tehes, vabaneb ta vĂ€hist. Neli pĂ€eva pĂ€rast surmaga silmitsi seismist oli ta vĂ€hist vaba.
Ta osaleb minu telesaates.Ta kirjutas raamatu nimega “Surra, et olla mina ise.” See mida ta avastas on sama, millest siin rÀÀkinud oleme. SellepĂ€rast saimegi kohe jutule. NĂŒĂŒd rÀÀgime temaga igapĂ€evaselt. Ta avastas seda, et ainus asi, mida tegema pead, et saada elus seda, mida sa tahad on lugupidamine enese vĂ”imekusest. Ătles, et asi pole mitte teadliku ĂŒhenuse saamine Jumalaga ja see, et sinus on osa Jumalat vaid ka osa inimesest. Peame aru saama, et tervikuna olemegi Jumal ja Jumal on sina. Sellest ei saagi intellektuaalselt aru. Seda saab ainult tunnetades. Tundes ja aru saades sellest, kui Jeesus ĂŒtles, et Jumal on armastus. âSee, kes on armastus olen mina ja mina olen tema.â Selles ongi kogu kogemuse mĂ”te.
Minule kogemus John of God-iga oli… Minu jaoks oli see viimane samm. Ego eemaldamine minust ja tĂ€ites see tĂŒhimik…. Kes iganes need olevused olid… Ămbluste eemaldamise ajal oli mul kohe selle nurga juures kell. See oli Panerai kell, mis maksis 17 000 dollarit. Mu tĂŒtar tahtis, et ma omaks seda. Kaks nĂ€dalat enne seda. Ăeldakse, et see ei jÀÀ kunagi seisma. Kui jÀÀb siis saab raha tagasi. Sellel on 10 pĂ€eva vooluallikas sisse ehitatud. See oli sarnane sellele, mis mul siin on. Ărkasin hommikul kell 7 ja ma avastasin, et kell, mis kunagi seisma ei jÀÀ on taha jÀÀnud 80 minutit. Ka jĂ€rgmine pĂ€ev juhtus sama. Pidin kella tagastama ja sain raha tagasi. Sest Brasiilia elektromagnetvĂ€ljad on kĂ”rgemal, kui kuskil mujal maailmas ja see juhtus siin. SellepĂ€rast pidin kella vĂ€lja vahetama. Kaotasin 80 minutit, midagi juhtus nende 80 minuti jooksul siin. 80 minuti jooksul juhtus see, et hakkasin mitte ainult teadma, et olen Jumal intellektuaalselt vaid ka tundma ja seda igale poole minnes. Ma ei seosta enam ennast oma keha, saavutuste vĂ”i tegemistega.
KĂŒsisid ennist, et mis vÀÀrtusi ma oman. Selleks on pĂ”hiline teadlikkus, kui sinust saab Jumal, kui sa tĂ”esti elad olemuse Allika jĂ€rgi ja sellest saab sinu igapĂ€evaelu. SellepĂ€rast siin sinuga vestlengi. See on jĂ€rjekordne nĂ€ide sellest. See kui Ă€rkan iga hommik 3-4 ajal, mĂ”tlen seda, kuidas saaksin kedagi teist aidata. Mul on selleks palju erinevaid vĂ”imalusi. Sest olen tuntud, saan palju kirju, saan aidata inimesi, kes on haiglas. Saan annetada raha. On palju asju, mida teha saan. Annan sulle enne lĂ”petamist ĂŒhe nĂ€ite.
Tavaliselt mediteerin umbes 40 minutit. Mediteerides saan juhiseid. Ăhel hommikul, siin mediteerides. Sain sisemiselt sĂ”numi, kuskil kaks vĂ”i kolm nĂ€dalat peale John of God-i kogemust. Aeg kus alatasa kohtusin inimestega, kes midagi vajasid. Vanasti oleks seda eiranud. NĂŒĂŒd kutsun neid lausa oma ellu. Saan muuta nende elu tĂ”eliselt tĂ€hendusrikkal viisil. Ja sellel hommikul⊠Tavaliselt jalutan ookeani ÀÀres, jalutan vasakult mööda rannikut. Sellel pĂ€eval kĂ€sti mul vĂ”tta jalast jalanĂ”ud. See on huvitav, sest ka Jumal kĂ€skis sama Moosesel teha. Elizabeth Barrett Browning kirjutas sellest luuletuse: âMaa on tĂ€is taevast ja iga pĂ”lev pÔÔsas on tules Jumalaga. Ja need, kes nĂ€evad, vĂ”tavad jalast jalanĂ”ud. Teised ainult istuvad ja korjavad mustikaid.â Selline tema luuletus oli. Jumal ĂŒtles Moosesele, et: âVĂ”ta jalanud jalast, siin on PĂŒha maa, kui saadan su âMina olen- teekonnale.”
Mull öeldi, et vĂ”ta jalanĂ”ud jalast ja jaluta rannas. Mida pole ma juba aastaid teinud. Kuna tee on vajunud ja mul on puusaga mure. Sellel pĂ€eval kĂ”ndisin mööda randa. Seal nĂ€gin ĂŒhte meest rannas magamas.  Siin on see vĂ€ga haruldane nĂ€htus. Teki sees ja habemesse kasvanud. Kui aus olla siis ta nĂ€gi vĂ€lja nagu narkomaan. Ma eirasin teda ja kĂ”ndisin natuke kaugemale. KĂ”ndisin natuke kĂ”rgemale. Seal oli ĂŒks mees, kes mu Ă€ra tundis ja hakkasime rÀÀkima. Andsin talle enda tehtud filmi koopia. Film nimega “The Shift.” Mul oli see kaasas.
Lilou: VĂ€ga hea film.
Wayne: TĂ€nan. Ta rÀÀkis mulle oma suhte muredest naisega. Ta proovis naisega olla armastav ja hea aga naine aina vihastas jne… RÀÀkisin temaga Ă”petustest, millest oma raamatus kirjutasin. Raamat “TĂ€itunud soovid”, see millest enne rÀÀkisime. Ăks asi, mida seal rÀÀgin on see, et seni kuni sa hindad, mĂ”istad sĂŒĂŒdi vĂ”i kritiseerid ĂŒkskĂ”ik, millist Jumala last, seni ei saa sa kunagi Jumalaga ĂŒheks. Hinnang, hukkamĂ”istmine vĂ”i kriitika. Kui oma naisest rÀÀgid siis sa hindad, mĂ”istad hukka ja kritiseerid teda, sest ta ei ole selline nagu sa tahad. Proovi ĂŒks pĂ€ev neid asju mitte teha. Ta arvas kohe, et ei tea mis…. Kahe pĂ€eva pĂ€rast nĂ€gin teda uuesti ja selgus, et suhe naisega on tĂ€ielikult muutunud, sest ta enam ei hinnanud, kritiseerinud ega mĂ”istnud teda enam hukka. TĂ€pselt seda, mida meie egod pidevalt teevad.
Kell oli alles 5:30 hommikul ja olin juba ĂŒhe inimese elu muutnud. Tagasi kĂ”ndides nĂ€gin uuesti seda lebavat meest. MĂ”tlesin omaette, et tahan seda meest aidata ja anda talle 100 dollarit. Aga mul ei olnud raha kaasas. Tulin joostes tagasi siia. See on umbes 10 minutit kĂ”ndimist. KĂ”ndisin ĂŒlesse ja vĂ”tsin natuke raha kaasa. KĂ”ndisin tagasi randa, koputasin talle Ă”lale. Ta Ă€rkas ehmunult. Ta oli kuskil 27-28 aastane ja tema nimi oli Vince. Ta arvas, et olen tema peale pahane vĂ”i olen politsei vms. Oli nĂ€ha, et ta oli narkojoobes. Tema silmad reetsid selle. Panin talle kĂ€e ĂŒmber, ta ei lĂ”hnanud vĂ€ga hĂ€sti ja ĂŒtlesin talle: âTahaks sulle osta hommikusööki, öömaja pakkuda ja tahan sulle 100 dollarit anda. Tee sellega, mis tahad.â Ta ĂŒtles: âJumal kĂŒll… Oled esimene inimene saarel, kes rÀÀgib minuga nagu ma oleks oluline.â SeejĂ€rel kĂ”ndis ta minema. NĂŒĂŒdseks olin ma juba kahte inimest aidanud. Ma ei andnud talle 100 dollarit kuna olen ĂŒllas vĂ”i rikas, andsin selle kuna olin sunnitud. Asi ei olnud selles, mida ta rahaga teeb vaid armastuse andmises.
Tagasi tulles avastasin, et olin vĂ”tnud vale vĂ”tme ja enam ei saanud sisse. Elan kohas, kus saab vaid vĂ”tmega sisse. Uue vĂ”tme jĂ€rele minnes pĂ”rkasin kokku Susaniga, kelle poeg tapeti. Poiss oli 10a ja nimi oli Will Smith, kes aeti kaks aastat tagasi alla purjus juhi poolt. Hakkasime vestlema ja ta rÀÀkis, et pidi minema tunnistama. Ta ĂŒtles: âWayne maâŠâ Nuttes ĂŒtles, et ta just sai ja vaatas poisi teise klassi lĂ”pupeo video. Ătles, et igatseb teda nii vĂ€ga. Kutsusin ta endaga kaasa ja andsin talle Anita Moorjani teksti, kus ta kirjutab enda surma kogemusest. Seda saab ka internetist leida. Otsida lihtsalt Anita Moorjani NDE-d. Saab lugeda sellest kogemusest. See on 22 lehekĂŒlge pikk. Mul on sellest koopia, mida inimestele annan. Annan ka sulle enne lahkumist. Andsin selle talle ja ĂŒtlesin: âSusan loe seda ja sa ei igatse enam Willi kunagi. Sa hakkad mĂ”istma.â
SeejĂ€rel tulin siia tagasi. Kell oli endiselt pool 7 hommikul. Olin juba pea tund mediteerinud ja puudutasin kolme inimese elu. Tehes seda, mida ma ei oleks enne armastusega ĂŒhtimist teinud. Oma 71a sĂŒnnipĂ€eval, 10 mai, kaks nĂ€dalat peale selle kogemuse saamist. Sain operatsiooni 28ndal aprillil. Olin San Franciscos ja töötasime filmi kallal, mida teen, selle kohta kuidas oma isa leidsin. Filmi nimi on “Minu suurim Ă”petaja.” KĂ”ik mida oma 71a sĂŒnnipĂ€eva puhul teha tahtsin oli minna vĂ€lja, vĂ”ttes kaasa 50 ja 20 dollarilisi rahatĂ€hti, terve paki. LĂ€ksin linna peale, kohe PĂŒha Franciscuse hotelli vastas. Iga narkomaan, igaĂŒks, kes otsis plastik pudeleid, mees vĂ”i naine. Peatasin nad, ajasin nendega juttu ja andsin 50 vĂ”i 20 dollarit. Ma isegi ei tea, kui palju neile andsin. Tagasi hotelli tulles mĂ”tlesin, et see on olnud minu elu parim sĂŒnnipĂ€ev. Ma ei tahtnud midagi, et keegi mulle laulaks vĂ”i tooks kooki. Ma tahtsin lihtsalt teenida. TĂ€pselt see ongi minuga juhtunud peale kokkupuudet Anitaga, PĂŒha Francesiga, Lao Tzu-ga, John of God-iga.
Ma arvan, et mind valmistatakse ette ĂŒlestĂ”usuks. Ma ei usu, et selleks peab ilmtingimatta keha maha jĂ€tma. LĂ€hen siis kui kutsutakse. ĂlestĂ”ustes sa muutud ĂŒlestĂ”usuks. Ristilöömise asemel sa tĂ”used ĂŒlesse ja muutud valguseks, mis tĂ”useb egost kĂ”rgemale ja elad nii edasi. Minu eesmĂ€rk on aidata kĂ”igil seda teha.
Lilou: Valgustuse saamine vÔi kuidas?
Wayne: Lihtsalt saada valgustatuks. KĂ”rgem valgustatus. On pildid Jeesusest, kus ta on löödud risti. Kannatades, kĂ€ed risti löödud ja okkad peas. On ka pilte Jeesusest, kus ta tĂ”useb ĂŒlesse, kĂ”rgemale oma kehast, kannatustest ja egost ja saab valguse olendiks. Mina arvan, et see oligi Jeesuse Ă”petus ja seda mina tĂ€na teengi.
Lilou: Olles lihsalt siin, olles olevikus, tĂ”stame sagedust meie ĂŒmber. Seda mulle Delfiinid tĂ€na Ă”petasidki. Lihtsalt siin olek ja nendega ujumine, mitte millegi tegemine ja sa lihtsalt ilmusid. KĂ”ik see, mida kirjeldasid on meile kĂ”igile kĂ€ttesaadav. Lihtsalt seda tahtes. Veetes aega, jalutades kohtud inimestega, kes vajavad sinu abi. Me kĂ”ik saame seda teha. Raha on vaid ettekÀÀne kohtumiseks.
Wayne: See on vaid ĂŒhe pĂ€eva nĂ€ide. Ma vĂ”in sulle rÀÀkida inimestest, keda siia olen toonud. Ăks naine, kelle laps oli tĂ”siselt vigastatud ja ta toodi siia. 22 aastane poiss nimega Samir kĂŒsis minult, miks inimesed ĂŒldse kannatavad ja rÀÀkisime sellest. Turgutasin tema vaimu ja kergendasin tema kannatusi. Ta kĂ”ndis siit vĂ€lja kergendatult. Ma teen seda iga pĂ€ev. Kell on juba pool kaksteist hommikul ja tĂ€na on see juba teine kord. Tehes seda intervjuud. RÀÀkides seda lugu kĂ”igile, kes vaatavad. VĂ”ibolla ka keegi teist avab ennast ja omab mĂ”istust, mis on avatud kĂ”igele ja kinni ei milleski. Nagu Anita ĂŒtleb, et elage mĂ”istatuses. KĂ”ik mida usud tuleb sinu teadmisest. KĂ”ik, mis on maailmas, on mĂŒstiline. Ătleme, et kĂ”ik mida tead on nii palju (Wayne nĂ€itab kĂ€tega vĂ€ikest vahet) ja kĂ”ik, mida ei tea on nii palju (nĂŒĂŒd nĂ€itab suurt vahet). See on lĂ”putu. KĂ”ik, mida tead on siin (nĂ€itab nĂ€ppudega vĂ€ikest osa) KĂ”ik, mida arvad teadvat, ka kĂ”ik, mida ei usu. Kui elad aga mĂ”istmatuses, oled alati avatud, lubad asjadel juhtuda.
Ma rÀÀgin sulle mehena, kes on tuntud juba viimased 40 aastat, olen kirjutanud 36 raamatut ja esinenud telekas ĂŒle maailma. RÀÀgin teemadel, mida paljud peavad segaseks. 71 aastaselt sain aru, et olemas on midagi ĂŒleloomuliku. Sain tuttavaks ĂŒhe 20a. naisega, kelle terve nĂ€gu oli halvatud. Ăpetasin talle, kuidas teha “Mina olen” olemist. Mina olen terve, mina olen halvatusest vaba jne. Kaks nĂ€dalat hiljem oli ta minuga koos laval, 2500 inimese ees. NĂ€idates kĂ”igile.Talle prognoositi paranemiseks 4-5 aastat. Tema nimi oli Nicolette. See kĂ€ib kĂ”igi kohta.
Te olete kĂ”ik Jumalad. See ei ole midagi kĂ€ttesaamatut. Seda religioonid ongi Ă”petada proovinud, et saame teie eest ĂŒhendust vĂ”tta Jumalaga(usk ja kirik). Mina ĂŒtlen, et Ă€rge kuulake seda. VĂ”tke ise Jumalaga ĂŒhendust, sest teie oletegi Jumal. Iseenda kĂ”rgeim osa.
Lilou: Saan aru, et teadmata asjad ongi kÔige ehedamad. Need kÔige ehedamad.
Wayne: Tuleb lihtsalt mĂŒsteerias elada. On paljusi asju, mida ma ei mĂ”ista ja see meeldib mulle.
Lilou: TĂ€nan sind Wayne selle ime eest, et saime siin istuda ja arutada neid imelisi asju ja et saame seda jagada tuhandete inimestega ĂŒle maailma. Saadame teile kĂ”igile armastust.
Wayne: Namaste. Jumal Ônnistagu teid kÔiki. Te olete Jumalad ja jÀtke see meelde. TÀitunud soovid.
Lilou: TĂ€itunud soovid.
Samal teemal:
- Wayne W. Dyer – TĂ€itunud soovid | 1:46:41
- Lilou Mace – Intervjuu Kyle Gray – Kuidas inglid saavad aidata | 19:23
- Lilou Mace – Intervjuu Anita Moorjani | 38:19
- TREILER: Wayne W. Dyer – The Shift | 2:33
- FILM: Wayne W. Dyer – “The Shift” | 2:00:51
0 Kommentaarid